Sina ja sinu grupikaaslased kehastute meditsiiniajaloolasteks ning täidate ülesande, mis nõuab haiguspuhangu kontekstis ajaloolase kompetentsi. Ülesande saate muuseumis, kuid veebilehel olev tugimaterjali aitab teil rolli sisse elada ja annab vihjeid ees ootava kohta.
MEDITSIINIAJALOOLASED
Ajaloolase ülesanne on uurida minevikku. Aines, millega tegeletakse, oleneb juba konkreetse ajaloolase huvivaldkonnast - selleks võib olla ajastu, ajalooline sündmus või eluvaldkond. Nii võib mõni ajaloolane keskenduda II maailmasõjale, teine Karl Marxi elule, kolmas kiviajale ja neljas meditsiinile.
Ajaloolased on teadlased, kes töötavad mälu- või õppeasutustes ning uurivad või õpetavad minevikku. Ajaloo uurimine tähendab eelkõige allikate baasil faktide kindlaks tegemist - püütakse jõuda selleni, mis on tõesti kunagi olnud ning kuidas miski täpselt toimus. Allikad on enamasti kirjalikud - dokumendid, kirjad, päevikud, uurimused, erialaraamatud, sugupuud, kaardid - kuid toetutakse ka fotodele, filmidele, intervjuudele ja esemetele. Ajaloo uurimine on järjepidev protsess, kus teadmisi mineviku kohta täiendatakse ja uuendatakse pidevalt uute leidude ja loogilise seoseloome baasil.
Ikka diskuteeritakse selle üle, miks ajaloo uurimine ja kirjutamine inimeste jaoks oluline on, milleks seda vaja on. Ajaloolane Marek Tamm arvab: “Ent mis see ajaloouurimine siis muud ikka on kui katse möödanikku tänapäeva jaoks selgeks mõelda, mõistusega adutavaks muuta. Me sünnime siia ilma umbes nii, nagu siseneksime kinosaali poole filmi pealt. Ja kogu oma elu püüame välja uurida, millest filmi algus rääkis…” (Postimees 30.06.2007). Arvatakse, et ajaloos peituvad inimese juured näitavad talle kätte kes ja miks ta on, või et minevik on suuresti ette kirjutanud oleviku ning teeb seda järjepidevalt ka tulevikuga.
Meditsiiniajaloolase huvivaldkonnaks on arstiteadus ja sellega seotud teemade areng läbi aja. Meditsiiniajalooga tegeleb Eesti Tervishoiu Muuseum ning valdkonna olulisi teemasid on käsitletud Vikerraadio saate “Huvitajad” meditsiiniajaloole pühendatud osades.
Meditsiiniajaloo uurimine ei seisne sugugi ainult hirmutavates arstiriistades ja kaasaja mõistes ohtlikes ravivõtetes, vaid pigem just ideedes, mõtetes ja nägemustes arstiteadusest. Populaarne huvivaldkond meditsiiniajaloos on vaimne tervis ning sealsed ravivõtted. Kolju trepanatsiooni tehti selleks, et päästa välja peas pesitsevad deemonid. Arvati, et haiguse põhjuseks on kehavedelike vale vahekord, mistõttu püüeldi tasakaalu saavutada aadrilaskmise ja oksendamise esilekutsumisega. Aktsepteeritud oli ka teooria mürgisest verest, mille vastu aitas samuti halva vere välja laskmine. Lobotoomia ja elektrišokiteraapia tulid aga mängu, kui vaimseid häireid hakati seostama ajuga.
Ajaloolased on teadlased, kes töötavad mälu- või õppeasutustes ning uurivad või õpetavad minevikku. Ajaloo uurimine tähendab eelkõige allikate baasil faktide kindlaks tegemist - püütakse jõuda selleni, mis on tõesti kunagi olnud ning kuidas miski täpselt toimus. Allikad on enamasti kirjalikud - dokumendid, kirjad, päevikud, uurimused, erialaraamatud, sugupuud, kaardid - kuid toetutakse ka fotodele, filmidele, intervjuudele ja esemetele. Ajaloo uurimine on järjepidev protsess, kus teadmisi mineviku kohta täiendatakse ja uuendatakse pidevalt uute leidude ja loogilise seoseloome baasil.
Ikka diskuteeritakse selle üle, miks ajaloo uurimine ja kirjutamine inimeste jaoks oluline on, milleks seda vaja on. Ajaloolane Marek Tamm arvab: “Ent mis see ajaloouurimine siis muud ikka on kui katse möödanikku tänapäeva jaoks selgeks mõelda, mõistusega adutavaks muuta. Me sünnime siia ilma umbes nii, nagu siseneksime kinosaali poole filmi pealt. Ja kogu oma elu püüame välja uurida, millest filmi algus rääkis…” (Postimees 30.06.2007). Arvatakse, et ajaloos peituvad inimese juured näitavad talle kätte kes ja miks ta on, või et minevik on suuresti ette kirjutanud oleviku ning teeb seda järjepidevalt ka tulevikuga.
Meditsiiniajaloolase huvivaldkonnaks on arstiteadus ja sellega seotud teemade areng läbi aja. Meditsiiniajalooga tegeleb Eesti Tervishoiu Muuseum ning valdkonna olulisi teemasid on käsitletud Vikerraadio saate “Huvitajad” meditsiiniajaloole pühendatud osades.
Meditsiiniajaloo uurimine ei seisne sugugi ainult hirmutavates arstiriistades ja kaasaja mõistes ohtlikes ravivõtetes, vaid pigem just ideedes, mõtetes ja nägemustes arstiteadusest. Populaarne huvivaldkond meditsiiniajaloos on vaimne tervis ning sealsed ravivõtted. Kolju trepanatsiooni tehti selleks, et päästa välja peas pesitsevad deemonid. Arvati, et haiguse põhjuseks on kehavedelike vale vahekord, mistõttu püüeldi tasakaalu saavutada aadrilaskmise ja oksendamise esilekutsumisega. Aktsepteeritud oli ka teooria mürgisest verest, mille vastu aitas samuti halva vere välja laskmine. Lobotoomia ja elektrišokiteraapia tulid aga mängu, kui vaimseid häireid hakati seostama ajuga.
Ajaloolisi epideemiaid
Inimestele ja inimkonnale on omane mäletamine – uusi sündmusi saadab ikka pilguheit minevikku – meenutamine, mis kunagi oli, kuidas sellega toime tundi ja mida sellest õpiti. Ka uue haiguse esile kerkimise juures pööratakse pilk tagasi ajalooliste epideemiate poole.
Rääkides epideemiatest Eesti kontekstis, ei saa üle ega ümber katkust. Katk on Eestis käinud kaheteistkümne lainena, millest kurikuulsaim on 1710. aasta katkuepideemia. Viimase suure katku aastad langesid kokku eelnenud ikalduse ja sellest võrsunud näljahäda ning parasjagu Eesti pinnal aset leidev Põhjasõjaga. Nende sündmuste koostoime tagajärge on nimetatud lausa rahvastikukatastroofiks, sest nälja, katku ja sõja koosmõjul suri ligi 200 000 inimest, kaks kolmandikku tolle aja rahvaarvust. Katkuga seotud pärimuse on kokku koondanud Reet Hiiemäe.
Teine märkimisväärne epideemia, millest Eesti kontekstis kõnelda tasub, on koolera. Ka see haigus käis Eestist üle mitme lainena, kuigi surmas vähem inimesi kui eelmainitud katkuepideemia. Koolera kasvulavaks on puuduliku hügieeniga inimesed ja olematu sanitaarsüsteemiga keskkond ning seda tuli 19. sajandi Eestis palju ette. Meditsiiniajaloolane Ken Kalling on uurinud koolerat Tartu ja Emajõe kontekstis.
Kolmas raske epideemia, millel on nii maailma kui Eesti kontekstis olnud pikk ajalugu, on rõuged. See haigus oli ülinakkav, kõrge letaalsusega ja põhjustas ellujääjatel jäädavaid tervisekahjustusi, näiteks ja nahamoonutusi, mida rahvasuus hüüti sea songermaaks.
Kaasajal on rõuged mitmeti märgilise tähendusega nakkushaigusi.
Esiteks on see ainuke nakkushaigus, mis on järjepideva läbi mõeldud rahvusvahelise vaktsineerimispoliitika tulemusel inimeste seast edukalt välja juuritud.
Teiseks – püüd rõugehaigust vältida pani aluse praeguseks hüljatud variolatsiooni meetodile ning just rõugeid uurides jõudis Edward Jenner vaktsineerimise leiutamiseni.
Kolmandaks – tõsiasi, et elus Variola viirust hoitakse kahes laboris Venemaal ja USAs, tekitab asjatundlikes ringkondades palju pingeid. Seda eelkõige viiruse suure bioloogilise relva potentsiaali pärast.
Rääkides epideemiatest Eesti kontekstis, ei saa üle ega ümber katkust. Katk on Eestis käinud kaheteistkümne lainena, millest kurikuulsaim on 1710. aasta katkuepideemia. Viimase suure katku aastad langesid kokku eelnenud ikalduse ja sellest võrsunud näljahäda ning parasjagu Eesti pinnal aset leidev Põhjasõjaga. Nende sündmuste koostoime tagajärge on nimetatud lausa rahvastikukatastroofiks, sest nälja, katku ja sõja koosmõjul suri ligi 200 000 inimest, kaks kolmandikku tolle aja rahvaarvust. Katkuga seotud pärimuse on kokku koondanud Reet Hiiemäe.
Teine märkimisväärne epideemia, millest Eesti kontekstis kõnelda tasub, on koolera. Ka see haigus käis Eestist üle mitme lainena, kuigi surmas vähem inimesi kui eelmainitud katkuepideemia. Koolera kasvulavaks on puuduliku hügieeniga inimesed ja olematu sanitaarsüsteemiga keskkond ning seda tuli 19. sajandi Eestis palju ette. Meditsiiniajaloolane Ken Kalling on uurinud koolerat Tartu ja Emajõe kontekstis.
Kolmas raske epideemia, millel on nii maailma kui Eesti kontekstis olnud pikk ajalugu, on rõuged. See haigus oli ülinakkav, kõrge letaalsusega ja põhjustas ellujääjatel jäädavaid tervisekahjustusi, näiteks ja nahamoonutusi, mida rahvasuus hüüti sea songermaaks.
Kaasajal on rõuged mitmeti märgilise tähendusega nakkushaigusi.
Esiteks on see ainuke nakkushaigus, mis on järjepideva läbi mõeldud rahvusvahelise vaktsineerimispoliitika tulemusel inimeste seast edukalt välja juuritud.
Teiseks – püüd rõugehaigust vältida pani aluse praeguseks hüljatud variolatsiooni meetodile ning just rõugeid uurides jõudis Edward Jenner vaktsineerimise leiutamiseni.
Kolmandaks – tõsiasi, et elus Variola viirust hoitakse kahes laboris Venemaal ja USAs, tekitab asjatundlikes ringkondades palju pingeid. Seda eelkõige viiruse suure bioloogilise relva potentsiaali pärast.
Aitäh, et võtsid vaevaks tugimaterjal läbi töötada. Näeme muuseumis!